Mii erohusaid lea fáhkkatlaš buohccámis ja dikšumii ohcaleamis?
16.7.2025
Riikkaidgaskasaš dearvvašvuohtafuolahusa sátnerádju sáhttá muhtimin orrut váttis. Go oaččut dikšuma nuppi EU-riikkas, lea dehálaš ipmirdit, leago gažaldagas fáhkkatlaš buohccán vai dikšumii ohcaleapmi. Dán čállosis rahpat dárkileappot, mii erohusaid dán guovttis lea ja mot goappánai dilis galgá doaibmat, vai oažžu iežas dárbbašan dikšuma.
Don leat doallame luomu Espánnjas, go dutnje šaddá garra čottabávččas ja šattat mannat dearvvašvuohtaguovddážii doaktárii. Dus lea fárustat eurohpalaš buohccedikšungoarta ja mávssát ieš dikšumis báikkálaš áššehasmávssu. Go don leat máhccan ruoktot, de don oainnát estteeatnanlaš bátneklinihka rekláma ja smiehtat, sáhtálitgo ovttastahttit boahtte Tallinna luopmomátkái bátnedoavtterfitnama. Don soabat dikšumis klinihkain ja finat bátnedárkkistusas Tallinnas. Dikšuma ii oaččo eurohpalaš buohccedikšungoarttain, muhto ozat maŋálgihtii Kelas buhtadusaid goluin.
Nubbi dáin dikšungerddiin luohkástuvvo fáhkkatlaš buohccámin, nubbi dikšumii ohcaleapmin. Muhto mas diehtá, goappás lea gažaldat?
Fáhkkatlaš dilli vai plánejuvvon dikšun?
Oanehaččat daddjon fáhkkatlaš buohccámis lea dábálaččat gažaldat vuorddekeahtes dárbbus atnit dearvvašvuohtabálvalusaid olgoriikkain. Gažaldagas sáhttá leat ovdamearkka dihte fáhkkatlaš bealljevuolši dehe bárttis vealččehan juolgeruohtas. Dat, mii dáid diliid ovttastahttá lea, ahte don orodat olgoriikkain gaskaboddasaččat ja muhtin aivve nuppi siva dihte go dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheami dihte – ovdamearkka dihte luopmostallama, bargomátkki dehe stuđerenlonohallama dihte. Fáhkkatlaš buohccámis gehččojuvvo maid dat, juos dárbbašat guhkesáiggebuozalmassii dehe áhpehisvuođa dikšuma gaskan olgoriikkain orodeami.
Dikšumii ohcaleamis dan sadjái lea gažaldat das, ahte ulbmiliin ja vásedin mátkkoštat olgoriikkaide oažžut dikšuma. Maiddái dikšumii ohcaleapmái sáhttá ovttastahttit ovdamearkka dihte luopmomátkki dehe guossástallama fulkkiid luhtte, muhto ieš dikšun ja dan dárbu eai dihtto fáhkkestaga olgoriikkain.
Fuomášathan, ahte fáhkkatlaš buohccámis ja dikšumii ohcaleamis sáhtát oažžut buhtadusaid dušše EU- ja Eeg-riikkain, Stuora-Británnias ja Sveiccas addojuvvon dikšumis. Eará sajes govččat goluidat ollásit ieš, juos dus ii leat priváhtadáhkádus, mii gokčá goluid.
Bargga ná, juos dárbbašat heahkka dikšuma olgoriikkain
Juos buohccát gaskan mátkki, sáhtát ohcalit buohccevissui dehe doaktárii ja čájehit iežat eurohpalaš buohccedikšungoartta. Goarttain oaččut iežat dárbbašan dikšuma, go orodat gaskaboddasaččat olgoriikkain. Mávssát ieš báikkálaš áššehasmávssu. Sáhtát diŋgot eurohpalaš buohccedikšungoartta nuvttá Kelas.
Dábálaččat eurohpalaš buohccedikšungoarta dohkke almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas ja dakkár dikšunbáikkiin, main lea soahpamuš báikkálaš buohcandáhkádusgássain. Doavttir dehe divššár árvvoštallá dan, makkár dikšun dutnje galgá addojuvvot. Eurohpalaš buohccedikšungoarttain don galggalit oažžut dakkár dikšuma, mii ii sáhte vuordit plánaid mielde máhccamat ruovttoluotta Supmii. Juos juoga sivas šaddat máksit goluid ieš, don sáhtát ohcat Kelas buhtadusaid maŋálgihtii.
Ná ohcalat vásedin dikšuma várás
Don sáhtát ohcalit vásedin oažžut buohccedikšuma nuppi riikii EU-guovllus. Dákkár dilis don it sáhte geavahit eurohpalaš buohccedikšungoartta.
Don galggat soahpat dikšuma ordnemiin ovddalgihtii klinihkain dehe buohcceviesuin, máksit ieš goluid ja ohcat Kelas maŋálgihtii buhtadusaid. Buhtadusaid eaktun lea, ahte dikšun gullá Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa bálvalanválljahupmái ja don livččet ožžon dávisteaddji dikšuma maid iežat buresbirgenguovllus. Dasa lassin dus galgá leat sáddenbábir, juos dakkár livččii gáibiduvvon Suomas.
Dikšuma várás sáhttá ohcalit maid Kela mieđihan EU-ásahusa mieldásaš ovdalobiin (S2-skovvi). Juos don oaččut ovdalobi, dutnje alccesat báhcá máksit dušše báikkálaš áššehasmáksu. Ovdalohpi sáhttá dábálaččat adnojuvvot almmolaš ja almmolaš beliin soahpamuša dahkan dikšunbáikkiin.
Nabe, juos háliidan oažžut dikšuma EU-guovllu olggobealde?
Eurohpalaš buohccedikšungoartta geavaheapmi, ovdalobi ohcan ja Kela-buhtadusaid oažžun plánejuvvon buohccedikšumis leat vejolaččat dušše dalle, go oaččut dikšuma EU- dehe Eeg-riikkas, Sveiccas dehe Stuora-Británnias. Muhtin dáhpáhusain sáhtát oažžut dikšuma maid Austrálias ja Kanada Quebecis.
Juos háliidat mátkkoštit dikšuma várás EU-guovllu olggobeallái, leat datnai almmatge lobálaš. Fuomášathan goitge, ahte don it sáhte oažžut Kelas veahki goluide. Juos fas vuolggát olgoriikkamátkái EU-guovllu olggobeallái, lea gokčevaš mátkedáhkádusa váldin earenoamáš dehálaš.