Dálkkasdikšun Suomas

Dálkkasdikšun lea du dearvvašvuohtabálvalusa oassi. Suomas dálkasiid sáhttá mearrat doavttir ja dihto eavttuid mielde buohccedikšu, geasa Sosiála- ja dearvvašvuohtasuorggi lohpe- ja gozihanvirgedoaimmahat (Valvira) lea mieđihan ráddjejuvvon dálkkasmearranvuoigatvuođa.


Lágalažžan dahkkon dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmot, ovdamearkka dihte buohccedikšut, ožžot oahpuset vuođul viiddes válmmasvuođaid ollašuhttit dálkkasdikšuma. Sis goitge gáibiduvvo maiddái sierra doaibmabáikeguovdasaš lohpi dalle, go gažaldat lea gáibideaddji dálkkasdikšumis, ovdamearkka dihte dálkasiin, mat addojuvvojit suona siskkáldasat, dehe varrasirdimis.

Namahussuddjejuvvon ámmátolbmot, ovdamearkka dihte lagasdikšut, sáhttet almmá sierra lobi haga juohkit ja addit dálkasiid buohccái dalle, go lea gažaldat dálkasiin, mat addojuvvojit nu daddjojuvvon lunddolaš geainnu bakte, dego tableahtain sihke čalbme- ja bealljegoaikkanasain. Sii sáhttet oažžut doaibmabáikeguovdasaš lobi addit dálkasiid ovdamearkka dihte čuggestahkan.

Dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadagas, ovdamearkka dihte dearvvašvuohtaguovddážis dehe buohcceviesu ossodagas, ferte leat dálkkasdikšunplána, masa dálkkasdikšun, mii ollašuhttojuvvo ovttadagas, galgá vuođđuduvvat. Plánas meroštallojuvvo, mot ovttadagas ollašuhttojuvvojit ja čuvvojuvvojit dálkkasdikšun sihke dálkkasdikšumii oassálastiid ovddasvástádusat.

Dearvvašvuohtafuolahusa bargoaddis lea ovddasvástádus das, ahte dan bargit oassálastet dálkkasdikšumii máhtuset mielde.

Dálkkasdikšuma golut buohccái

Dálkasat, mat addojuvvojit buohcceviesus ja eará dikšunlágádusas, leat du dikšuma oassi ja dat gullet áššehasmáksui. Daid goluin ii berrojuvvo rehket sierra dalle, go orut Suomas dehe dus lea vuoigatvuohta oažžut dikšuma EU-láhkaásaheami dehe riikkaidgaskasaš sosiáladorvosoahpamuša vuođul.

Jos šattat máksit ieš dikšuma duođalaš goluid, váldojuvvojit goluin vuhtii maid golut, mat šaddet dálkasiin. Dus leat alddát ovddasvástádus dikšuma duođalaš goluin ovdamearkka dihte dalle, jos ohcalat dikšumii olgoriikkain Supmii almmá ovdalobi haga.

Don galggat ieš háhkat apteaikkas dálkasiid, maid geavahat eará sajes go buohcceviesus. Áel buhtte dálkasiid goluid Suomas ássiide ja buohcama várás oadjuduvvon olbmuide. Sáhtát oažžut Áel:s buhtadusa dálkkasgoluide maid, jos dus lea vuoigatvuohta dikšumii Suomas, mii vuođđuduvvá EU-láhkaásaheapmái dehe riikkaidgaskasaš soahpamuššii.

Sáhtát dábálaččat molsut doaktára mearran dálkasa hálbbit molssagelbbolaš dálkkasbuktagii apteaikkas. Sáhtát dárkkistit dálkasiid hattiid, buhttejuvvojitgo dat ja molssagelbbolašvuođa Áela Dálkkasohcu-bálvalusas.

Dálkasiid dorvvolašvuođa ja árrováikkuhusaid bearráigeahčču

Suomas dálkasiid dorvvolašvuođa ja árrováikkuhusaid bearráigeahččá Dálkkassuorggi dorvvolašvuohta- ja ovddidanguovddáš Fimea, masa doaktárat ja apteaikkat ilmmuhit iežaset fuomášan árrováikkuhusain. Jos don leat ožžon dálkasis unohas oalgeváikkuhusaid, sáhtát maid dahkat ieš ilmmuhusa Fimeai.