Dearvvašvuohtafuolahusa bargiin lea ovddasvástádus buohccedorvvolašvuođas, muhto dearvvašvuohtafuolahusa áššehassan dus ja du lagamuččain lea guovddášrolla buohccedorvvolašvuođa ovddideamis dikšunbáikkistat.

Don sáhtát ovddidit iežat dikšuma dorvvolašvuođa earret eará čuovvovaš vugiid mielde:

  • Muital dikšunbargovehkii iežat dilis, buohcanhistorjjás sihke atnin dálkasiin
  • Sihkarastte, ahte du heaggadieđut dollet deaivása
  • Jeara mii dutkojuvvo, manin, goas ja gos. Doahttal iežat oažžun rávvagiid
  • Jos dikšunbáikkis geavai du mielas juoga lei lahka -dilli, dikšunmeattáhus dehe bárti, váldde ášši ovdan dikšuin dehe doaktáriin. Ášši jođánis čielggadeapmi jávkada boasttoipmárdusaid.

Maid buohccedorvvolašvuohta dárkkuha?

Buohccedorvvolašvuohta doallá sisttis

  • dikšuma, mas vahága, meattáhusa dehe vajálduhttima geažil ii čuoza dutnje várálaš dilli
  • dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadaga prinsihpaid, geavadiid ja buriid proseassaid, maiguin ávaštallojuvvojit ja caggojuvvojit riskkat ja várradilit
  • olmmošlaš meattáhusaid caggama (badjel beali vahágiin sáhttá caggat)
  • ovttas oahppama nu ahte giige ii dahkko sivalažžan
  • oktasaš ášši, mii gullá dutnje buohccin ja juohke dikšu dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmui.

Buohccedorvvolašvuhtii gullá dikšuma dorvvolašvuohta, dálkkasdikšuma dorvvolašvuohta sihke medisiinnalaš rusttegiid rusttetdorvvolašvuohta. Juohke dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadagas galgá leat vuogádat, mainna dat raportere ja bearráigeahččá várradáhpáhusaid, mat  dikšumis dáhpáhuvvet. Doaibmaovttadagas galgá maid ráhkaduvvot buohccedorvvolašvuohtaplána, mas sohppojuvvojit ovddasvástádusolbmot sihke dat, mot dikšunbáikki njunnošat váldet ovddasvástádusa gáibádusain ja resurssain fállat buorrešlájat ja buohccedorvvolaš dearvvašvuohtabálvalusaid.

Jos don leat duhtameahttun iežat oažžun dikšumii, čielggat ášši vuosttažettiin dikšunaddiin. Jos dutnje lea dáhpáhuvvan buohccevahát dehe vávjját buohccevahága, sáhtát dahkat vahátilmmuhusa Buohccevahátguovddážii.