Jos fárret EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias, Sveiccas dehe Austrálias gaskaboddasaččat Supmii, dus lea riekti dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Eará riikkain gaskaboddasaččat fárrejeddjiin lea dábálaččat riekti dušše hohpolaš dikšumii. Jos fárret bissovaččat Supmii, don leat vuoiggalaš oazzut dikšuma seamma ládje go báikkálaš olbmot.

Fárretgo Supmii gaskaboddasaččat?

Oaččut almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas hohpolaš dikšuma, jos dárbbašat dikšuma gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge. Jos don leat boahtán Supmii nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias, Sveiccas dehe Austrálias, sáhtát oažžut maid eará dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma, mii ii sáhte vuordit du ruoktot máhccama. Sáhtát geavahit álohii maid Suoma priváhta dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid, goas mávssát ieš dikšungoluid.

Jos boađát Supmii gaskaboddasaččat ja it orodeamát áigge stuđere, bargga dehe leat ealáhagas, loga dikšunvuoigatvuođaidat oasis buohccán Suomas mátkkoštettiin.

Fárretgo Supmii bissovaččat?

Buohkain, geat orrot Suomas fásta, lea vuoigatvuohta atnit almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid. Suomas fásta orruin lea dábálaččat ruovttugielda. Digi-ja väestötietovirasto (sámás: Digi- ja álbmotdiehtovirgelágádus) (ovddeš magistráhta) dahká mearrádusa ruovttugielddas ja girje dan álbmotdiehtoregistarii, go ilmmuhat daidda bissovaš Supmii muotkumisttát. Iežat buresbirgenguovlu (-veadjinguovlu) ordne dutnje almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid, muhto sáhtát válljet bálvalusaid maid iežat buresbirgenguovllu olggobealde (suomagillii).

Jos dus ii leat ruovttugielda Suomas dehe dikšunriekteduođaštus, de almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas lea vuoigatvuohta bearrat dus dikšumat duođalaš goluid. Dikšungolut sáhttet dalle loktanit mearkkašahtti alladin. Almmolaš dearvvašvuohtafuolahus sáhttá dattetge luohpat dikšuma duođalaš goluid bearramis, juos don leat čielgasit váreheapme.

Go muotkkut orrut fásta Supmii, de bargga čuovvovaččat:

  1. Daga fárrenilmmuhusa (suomagillii) Digi- ja álbmotdiehtovirgelágádussii (DAV) ja ilmmut iežat fárremis maid iežat ovdalaš orrunriikii. Muitte dahkat muotkunilmmuhusa áiggebále, daningo DAV ii sáhte girjet ruovttugieldda máhccevaččat.
  2. Jos don it leat ovdal ohcan ovdamuniid dehe Kela-goartta, ja don leat mutkon Supmii, daga ovdamunne- dehe Kela-goartaohcamuša lassin ilmmuhusa Supmii muotkumis (suomagillii).

Fárremat ulbmil váikkuha dikšunvuoigatvuođaidasat

Jos ferret Supmii stuđeantan dehe dutkin, bargin dehe ealáhatolmmožin, lea dáin váikkuhus du dikšunvuoigatvuođaidasat.