Sáhtángo oastit olgoriikkain čállojuvvon reseapttain dálkasiid suopmelaš apteaikkas?

Don sáhtát oastit dálkasiid suopmelaš apteaikkas nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Šveiccas čállojuvvon dálkkasmearramiin, juos dálkasis lea Suomas vuovdinlohpi. Dálkkasmearrádus galget leat buohcci dieđut, dálkkasmearrádusa addinbeaivi, dálkkasmearrádusa addán olbmo dieđut ja vuolláičálus sihke dálkkasdieđut. Visot dálkasiid ii goitge sáhte oastit olgoriikkain čállojuvvon reseapttain. Ovdamearkka dihte gárihuhtti ávnnasin juogustuvvon dálkasat sáhttet ostojuvvot duššefal Suomas doaibmi doaktára čállin reseapttain.

EU- ja Eeg-riikkaid sihke Šveicca olggobealde čállojuvvon reseapttat eai dohkke Suomas.

Sáhtángo oastit suopmelaš reseapttain dálkasiid olgoriikkain?

Don sáhtát oastit dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkain juogo sierra báberreseapttain dehe šleađgareseapttain. Aiddo dál suopmelaš reseapta dohkke Kroatias ja Estteeatnamis sihke apteaikkain Portugalis. Don sáhtát geavahit iežat šleađgareseaptta dáin riikkain, go attát Omakanta-bálvalusas miehtama dasa, ahte du reseaptadieđut sáhttet luobahuvvot nuppi riikka apteikii.

Don sáhtát maid sihtat doaktára čállit dutnje báberdálkkasmearrádusa olgoriikkain oastima várás. Reseaptta atnui laktásit ráddjehusat, daningo ovdamearkka dihte gárihuhtti ávnnasin juogustuvvon dálkasat eai sáhte ostojuvvot nuppi riikkas čállojuvvon reseapttain. Suomas čállojuvvon reseapta ii dohkke EU- ja Eeg-riikkaid dehe Šveicca olggobealde.

Dohkkego suopmelaš šleađgareseapta olgoriikkain?

Aiddo dál suopmelaš reseapta dohkke Kroatias ja Estteeatnamis sihke apteaikkain Portugalis.  Sáhtát atnit iežat šleađgareseaptta dáin riikkain, go attát Omakanta-bálvalusas miehtama dasa, ahte du reseaptadieđut sáhttet luobahuvvot nuppi riikka apteikii.

Reseaptta atnui laktásit ráddjehusat, daningo ovdamearkka dihte gárihuhtti ávnnasin juogustuvvon dálkasat eai sáhte ostojuvvot nuppi riikkas čállojuvvon reseapttain.

Mii lea “dálkkasmearrádus olgoriikkain oastima várás”?

Dálkkasmearrádus olgoriikkain oastima várás lea báberreseapta, mainna sáhtát oastit dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Šveiccas. Don it sáhte čálihit reseapta ieš omd. Omakanta-bálvalusas, muhto oaččut dan čáláhussan doaktáris. Don it maid sáhte atnit dán olgoriikkaide dárkkuhuvvon reseaptta Suomas.

Man guhká olgoriikkaide čállojuvvon reseapta dohkke?

Go oasttát dálkasiid nuppi EU-riikkas, reseaptta dohkkenáigi mearrahuvvá dan mielde, man riikkas dálkkas háhkkojuvvo.  Suomas dálkkasmearrádus lea vuoimmis dábálaččat guokte jagi. Don sáhtát jearrat čuozáhatriikka rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggás man guhká reseapttat dohkkejit gažaldatvuloš riikkas.

Mot oaččun dálkasiid, juos buohccán mátkkis dehe mu dálkasat nohket mátkki áigge?

Juos dus lea Suomas čállojuvvon dálkkasmearrádus olgoriikkain oastima várás, sáhtát geavahit dan EU- ja Eeg-riikkain sihke Šveiccas. Juos dus ii leat heivvolaš reseapta fárustat, don sáhtát sihtat reseaptta báikkálaš doaktáris. Juos mátkkoštat EU- ja Eeg-riikkain, Šveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas oaččut dálkasiid seamma haddái go báikkálaš orrut, go čájehat iežat eurohpalaš buohccedikšungoartta.

Don sáhtát oažžut buhtadusaid maid reseaptadálkasiin: riikkas sorjádettiin sáhtát oažžut dálkasiid njuolga báikkálaš hattiin, go čájehat apteaikkas eurohpalaš buohccedikšungoartta, dehe sáhtát ohcat maŋálgihtii dálkkasbuhtadusaid juogo báikkálaš buohcanoadjolágádusas dehe Kelas (suomagillii).

EU-guovllu olggobealde dárbbahat dábálaččat báikkálaš doaktára reseaptta reseaptadálkasa oastima várás.

Sáhtángo váldit dálkasiid fárrosan, go mátkkoštan olgoriikkaide guhkit áigái?

Čilge ovddalgihtii čuozáhatriikka (ja vejolaš čađajohtinriikkaid) duollus, leatgo gažaldatvuloš riikkas ráddjehusat dálkasiid riikiibuktimis. Don sáhtát dábálaččat oastit Suoma apteaikkas golmma mánu dikšunáiggi veardásaš dálkkasmeari. Váldde fárrui reseaptačoahkkáigeasu, ja fievrrit dálkasiid daid originálabáhkain giehtamátkedávviriid siste. Juos fievrridat gárihuhtti ávdnasiid ja guovddášnearvavuogádahkii váikkuheaddji dálkasiid Schengen-guovllus, dárbbašat dan várás Schengen-duođaštusa. Sáhtát sihtat duođaštusa apteaikkas.

Sáhtángo oastit olgoriikkain maid beare reseaptadálkasiid?

Reseaptadálkasiid oastimii olgoriikkain laktásit ráddjehusat. Don it sáhte oastit ovdamearkka dihte gárihuhtti ávdnasiid dehe psykotrohpalaš dálkasiid. Listu buot ráddjehusain gávdno Kanta.fi-siidduin (suomagillii).

Manin apteaika ii vuovdán munnje reseaptadálkasa nuppi EU-riikkas čállojuvvon reseapttain?

Reseaptta atnui gullet  ráddjehusat (suomagillii). Ovdamearkka dihte gárihuhtti ávdnasiid dehe psykotrohpalaš dálkasiid várás dárbbahat báikkálaš doaktára čállin reseaptta. Apteaika sáhttá maid biehttalit reseaptta doaimmaheamis, juos dat vávjá reseaptta eaktivuođa.

Gos oaččun dieđu dálkasiid oažžasuvvamis dehe hatiin Suomas?

Kela dálkkasohcanbálvalusas (suomagillii) sáhtát ohcat dieđu dálkasiid, klinihkalaš biebmobuktagiid ja vuođđovuoidasiid hattiin, mat leat vuovdimassii Suomas. Bálvalusas gávnnat dieđu maid dálkasiid buhtadusvulošvuođas ja gaskaneaset molssaevttolaš dálkkasbuktagiin. Bálvalus lea oažžumis suoma-, ruoŧa- ja eŋgelasgillii.

Don sáhtát dárkkistit dálkasa oažžasuvvama dihto apteaikkas apteekki.fi-fierbmebálvalusa dálkkasozus (suomagillii). Sáhtát maid jearrat dálkasa oažžasuvvama njuolga dan apteaikkas, gos háliidivččet oastit dálkasa.

Oaččungo Kela-buhtadusaid olgoriikkain ostojuvvon dálkasiin?

De oaččut, juos danveardásaš dálkkas buhttejuvvo Suomas. Sáhtát oažžut Kela-buhtadusa reseaptadálkasiid goluin (suomagillii), juos buohccát mátkkis fáhkkestaga dehe juos du dálkasat ovdamearkka dihte nohket mátkki áigge.

Don sáhtát ohcat Kela-buhtadusa maid dalle, juos mátkkoštat nuppi EU- dehe Eeg-riikii dehe Šveicii oastit reseaptadálkasiid.

Kela ii buhtte olgoriikkain interneahta bakte dehe boastta mielde háhkkojuvvon dálkasiid.