Maid ieš mávssát
Dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheamis berrojuvvo áššehasas dábálaččat máksu. Bálvalusaid geavaheamis sáhttet šaddat stuora golut, main oasi šattat dábálaččat ieš máksit. Dávjjimusat sáhtát oažžut dikšungoluide maŋálgihtii buhtadusaid orrunriikkat buohcanoadjolágádusas, dego Suomas Áel:s.
Mávssut mearrahuvvet hui sierralágán ákkaid mielde ovdamearkka dihte dan mielde, geavahatgo dearvvašvuohtabálvalusa Suomas vai olgoriikkain, leago bálvalanbuvttadeaddji almmolaš vai priváhta ja gáibidago du dikšun buohcceviessodikšuma.
Dikšuma golut ja buhtadusat Suomas
Dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheamis berrojuvvo Suomas dábálaččat máksu áššehasas. Máksu mearrahuvvá sierra vugiid mielde dan vuođul, geavahatgo almmolaš dehe priváhta dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusa.
Dikšuma golut Suomas olgoeatnanlaš buohccái
Don mávssát Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas iežat oažžun dikšumis juogo gieldalačča áššehasmávssu dehe buot dikšuma goluid. Máksui váikkuha dat, man riikkas don leat boahtán Supmii sihke leatgo buohccán fáhkkestaga gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge vai leatgo mátkkoštan Supmii vásedin geavahit dearvvašvuohtabálvalusaid.
Dikšuma golut ja buhtadusat olgoriikkain
Dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheamis olgoriikkain berrojuvvo dábálaččat máksu áššehasas. Dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid hattit ja mávssut, mat berrojuvvojit áššehasain, mearrahuvvet riikkaguovdasaččat hui sierra vugiid mielde. Dillái váikkuha maid dat, heivehago riika EU-láhkaásaheami.
Mátkkit, mat laktásit Suomas addojuvvon dikšumii
Áel buhtte mátkegoluid, mat laktásit dikšumii, dábálaččat lagamus buohccevissui dehe dearvvašvuohtaguovddážii, gos livččet sáhttán oažžut iežat dárbbašan dikšuma.
Mátkkit, mat laktásit olgoriikkain addojuvvon dikšumii
Kela (Áel) buhtte dikšuma mátkebuhtadusaid, juos don leat ožžon dikšuma nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Sveiccas. Eará báikkis šaddan mátkegolut eai gokčojuvvo.
Sierradilit, mat laktásit dikšumii ja mátkkiide
Dáin siidduin gávnnát lassidieđuid spesiáladiliin, mat laktásit dikšumii ja mátkkiide, dego veajuiduhttingoluin olgoriikkain, veahkkegaskaoapmegoluin, buohcceviessosirdimiin, idjadeami buhtadusain ja mieđušteaddji goluin.
Mátkedáhkádus ja eará dáhkádusat
Priváhta dáhkádusat buhttejit buohccámis, buohccedikšumis ja olgoriikka dáhpedorpmiin šaddan goluid. Priváhta dáhkádusaid dorvu dievasmahttá láhkaásaheami dorvvu. Earenoamážit mátkedáhkádusaid váldin lea ávžžuhahtti, jos mátkkoštat olgoriikkaide.